Viimane TNS EMORi uuring seab nädal enne valimisi Eesti poliitilise maastiku huvitavasse olukorda. Vaid nädal enne valimisi on suured erakonnad kõik ninapidi koos.
 

EMORi küsitlus näitab inimeste kasvavat toetust IRLi põhiideedele - emapensionile, tasuta kõrgharidusele ja kodukulude alandamisele. Nende teemade üle on ka käinud peamine debatt valimistel. Oleme avalikuks teinud ka oma punased jooned ehk piirid, millest hoiame "kümne küünega kinni" - IRL ei kehtesta astmelist tulumaksu ega lase Eestit viia palgaarmeele.  IRL viib eelarve tasakaalu ja alandab maksukoormust, mis loob aluse uueks majanduskasvuks.

IRL on selgelt tõusuteel ning olukord valimistel on muutunud oluliselt pingelisemaks. 
 

6. märtsil Riigikogu valimistel otsustad, keda usaldad end esindama. Usaldus eeldab, et inimesi kuulatakse ja lubadusi täidetakse.
Seepärast teeb IRL ettepaneku sõlmida Sinuga valimisleping. Sinu hääl annab meile võimaluse viia oma lubadused ellu.  
 

IRLi üleriigilises küsitluses osalenud 58 438 inimest andsid meile teada, et nende põhiprobleemideks on tööpuudus, toimetulek, kõrghariduse kättesaadavus ja kõrged kodukulud. IRLi sihiks on, et igaühel oleks kindel töö ja kodu, palk ja pension.
 

Jah just nii! Tänasest koos oma mängupartner Vassili Levenkoga kahekordne (viimati 2005) Eesti paaride meister bridzis.

Meistrivõistlused algasid eile, laupäeval, ning reglement nägi ette, et pühapäeval saavad jätkata vaid 26 kõige paremat paari. Alustasime laupäeval kohe edukalt. Kui pool päeva oli möödas, olime turvaliselt esimesel kohal. Küll aga lõunapaus mõjus vist halvasti - päeva lõpetasime kokkuvõttes 5-ndana.


Täna hakkasime hommikul kohe südilt tegutsema. Tihti pakkusime piiripealseid lepinguid, mis osutusid õigeteks. Meie kaitsemäng oli samas täiesti ära (leppisime kokku, et kaitsemängu teemadel istume parneriga kohe lähipäevil maha ja vaatame vead üle).
 

Millal te läksite viimati tundmatu inimese korteriukse taha ja lasite uksekella? Kui te seda peaksite tegema, siis milline on tõenäosus, et teid kutsutakse hapukapsasuppi sööma? Kõigest siis kohe lähemalt.

Sügisel teostas IRL üle Eesti küsitlust. Küsisime ja kuulasime, mida inimestel on arvata erinevatest poliitikatest. Ja arvajaid oli. Neid oli koguni üle 58000. Sisendeid anti nii hariduspoliitikasse, kui perepoliitikasse, nii kaitse- kui ka majanduspoliitika teemadel.


Vastajatele lubasime nende endi valikul erinevaid kingitusi - mütsist käpikuteni ja randmepaelast sallini. Sellest nädalast saime kingitustega niikaugele, et võisime alustada nende kohaleviimist.

Alustasin siis minagi oma valimisringkonnas (Kesklinn, Pirita ja Lasnamägi) kodude külastamist. Telefonikõne ette ja kohale. Esimene kingisaaja pakkus välja, et võiks 18 paiku Kaubamajas kokku saada. Kokku lepitud! Kell 18:05 vahetas Skype headset omaniku. Tütarlaps oli ilmselgelt õhevil ning ütles ausalt, et ei uskunud kuni lõpuni, et ma isiklikult tulen kohale.
 

Eilne (06.01.11) Äripäeva esikaanelugu räägib Eesti ühistranspordi sektoris toimuvast konkurentsist või kui täpsem olla siis konkurentsi äranullimisest. Kummaline, et just kommertsvedudel, kus riik ei maksa mingit dotatsiooni ning turg võiks olla vaba, toimub nn. isa-poja süsteem: kui vedaja ei soovi liiniluba lõpetada, siis ei ole loa väljastajal nagu alust ka uut konkurssi korraldada. Nii „pärandataksegi“ load põlvest põlve edasi.
 

Ligi aasta tagasi saatsin Äripäevale mõningaid mõtteid sellel teemal.
Võtame Eestis justkui iseenesest mõistetavana, et tegutseme turumajanduslikus keskkonnas, kuid erinevate teenusharude lähemal vaatlemisel avastame endiselt küllaldaselt absurdilaadseid olukordi, kus turumehhanismide loomist peljatakse samavõrd nagu vanapagan kardab välku. Olen alati olnud seisukohal, et mida rohkem turumajandust, seda parem. Seda rohkem on ettevõtetel mängumaad luua töökohti ning seda suurem on surve teenuse või kauba hinnale. 

Kõigepealt tuleb alustada sellest, et eile tegin 2,5 tundi õues lumetööd ning pärast seda oli lausa rõõm vaadata puhast territooriumi. Täna hommikul üles tõustes oli esimene asi, mis silma hakkas, meie pooleldi täistuisanud köögiaken. Heitsin pilgu hoovile. See ei või olla tõsi!
 

Kogu eilne töö oli kauge minevik. Lund oli kõikjal kuhu vähegi vaatasid. Egas midagi, labidas kätte ja välja. Ütlen ausalt, ega pühapäeva hommikul kell 10 ei ole just palju inimesi tänaval liikumas. Mõne aja pärast tuli siiski naabrimees mulle appi. Jumal tänatud, muidu oleksin mütanud lumes õhtuni.

Võrreldes paljude teiste kesklinna majadega on meil üks hea asi - meil on nimelt kohta, kuhu lumi panna.

Üks laps siin eestimaal jälle juures! Eile juhtus väike jõuluime. Nimelt meie rõõmurull otsustas kõigi poolt eeldatud jaanuari hoopiski detsembri vastu vahetada.

Nüüd tagantjärgi vaadates tuleb siiski tõdeda, et mõned päevad tagasi polnudki tegu valehäirega. Kui 19. detsember saadeti meid sünnitusmajast veel ilusti koju ja öeldi, et aega on veel selle kiire asjaga, siis ...

... sama päeva õhtul vaatasin, et Kairi teeb mõningaid selliseid asju, mida ta mitte iga päev ei tee. Kõigepealt pani kõik vajalikud asjad kokku ja kotti ning tagatipuks pani meie vana fotoka laadima, mida me polnud kasutanud iidamast ajast. See oli juba selge signaal. Ju ta tundis, et varsti on midagi tulemas. 

Minister Juhan Parts on hinnanud Riigikogus uue liiklusseaduse ümber toimunut uskumatuks ja lubamatuks segaduseks. Tuleb temaga nõustuda ja loota, et selles küsimuses saabub selgus.

Majanduskomisjoni liikmena võin kinnitada, et hääletasin IRLi esindajana koos Toomas Tõnistega liiklussseaduse poolt, mis kahe nädala pärast kehtima hakkab, kuid mitte muudatuse poolt, mis juba kehtiva seaduse kuue kuu pärast uuesti kehtestaks. Paraku jäime komisjonis vähemusse ning peale hääletust oli otsus oli fikseerunud. Eks presidendil on nüüd oma sõna öelda.

Aga ega enam ei omagi tähtsust, kes kuidas hääletas, sest halvaksläinud suppi tuleb süüa kõigil. Õigusloome praagist ja ebavajalikest seadustest ja muudatustest kehtivates õigusaktides on viimasel ajal häälekalt räägitud. See muudatuste pakett on erakordselt ebaõnnestunud sõnastuse tõttu mõlemat.

Kas reaalsete tehinguhindade avalikuks tegemine muudaks kinnisvaraturu veelgi efektiivsemaks ja paremini jälgitavaks?
 

Kinnivaraomanik tahab määrata oma omandile üldjuhul siis hinda, kui ta on soovib seda laenutagatiseks anda, kui tal on varalisi vaidlusi omandi üle, kui tal on vaja finantsaruannet kokku panna või kui ta lihtsalt tahab seda müüa. Kui esmaselt mainitud protsesside puhul võtab omanik üldjuhul ametliku hindamisakti, siis tavalise ostu-müügi korral saab määravaks turuhind. 
 

Paar tuttavat on viimasel ajal küsinud, et mis on konkreetses piirkonnas või isegi konkreetsel tänaval asuva korteri või maja hind. Küsijateks on olnud nii potentsiaalsed ostjad kui ka müüjad. Mina ausalt öeldes täpselt ei tea. Tean, millega müüjad püüavad läbi erinevate trüki- ja elektrooniliste meediate oma kaupa realiseerida, kuid see on pakkumishind. Milline aga on reaalne ostu-müügihind, on mulle teadmata. Üks on selge – turuhind on see hind, millega ostja on nõus kaupa omandama. 
 

Täna oleme veel olukorras, kus maksuefektiivseks investeerimiseks on otstarbekas asutada äriühing. Kas see on mõistlik? Ei, kindlasti mitte! 
 
Ka valitsusliit arvas nii ning Rahandusministeeriumi eestvedamisel võeti eelmise aasta lõpus Riigikogus menetlusse Tulumaksuseaduse muutmise seadus, mille kohaselt tuleb maksustamisel kohelda füüsiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasu sarnaselt juriidiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasuga. Sisuliselt tähendab see investeeringutulu maksustamise edasilükkamist kuni selle nö tarbimisse võtmiseni. Eelnõus on pakutud välja investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem, mis võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi investeerida.