Eile lugesin, et Riigikogu rahanduskomisjon on algatanud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse. Eesmärgiks siis hariduse osas kitsendavate asjaolude likvideerimise panga presidendi ja nõukogu esimeheks kandideerimisel. 

Kui siiani võisid kandideerida antud ametipostidele vaid juriidilise või majandusliku kõrgharidusega inimesed, siis muudatuse jõustumisel saavad kandideerida juba kõik isikud, kes omavad akadeemilist kõrgharidust.
 

Eks küsimusi muidugi tekib. 
 

Esiteks, mind natuke häirib eelnõu algatajate selgitus, et tänapäeva kõrgkoolide poolt antav haridus võimaldab leida isikuid, kes on pädevad täitma Eesti Panga nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi ülesandeid ka teiste erialade esindajate seas. Häirib just see sõna – „tänapäeva“. Vaevalt, et neile noortele, kes on lõpetanud kõrgkooli ja on vanuses 22-23 aastat, pakutakse sellist vastutust. Pigem valitakse sellistele kohtadele inimesed, kes on ennast juhtimises ja majandusküsimustes pikaajaliselt tõestanud. See omakorda tähendab täna veel seda, et inimesed aga on tihti lõpetanud kõrgkooli nõuka ajal, mis ei ole kaugeltki tänapäev. Aga noh, see on vaid seletuskirja apsakas.
 

Teiseks tekib küsimus, et miks laiendatakse võimalike kandidaatide ringi vaid akadeemilise kõrghariduse omajaile? Teadupärast jaguneb Eestis kõrgharidus kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid. Mõlema õppe tulemusel saab inimene kõrghariduse ja ma ei näe põhjust, miks akadeemilise kõrghariduse saajad on haritumad, kui rakendusliku poole inimesed.
 

Aga algatus iseenesest on õige! Toetan kahe käega.
 

Ei tee ükski diplom sind eksperdiks. Võtame või näiteks ajaloolased. Päris mitmed neist mängivad ühiskonnas olulist rolli ja võtavad igapäevaseid otsuseid tehes endale vastutust. Ja päris hästi saavad hakkama. Või siis üks mu tuttav ettevõtja Tartust, kellel on taskus kehakultuuridiplom ja hiljem on saanud hoopiski bioloogiateaduste kandidaadi kraadi. Samas on ta viimased 20 aastat olnud Eesti juhtivaid ettevõtjaid, kelle arvamusega arvestatakse ning täna on tema kontsernis mitusada töötajat.
 

Pigem mängib rolli see, et kus sa oma haridust või täpsemalt öeldes haritust oled rakendanud. Kas oled antud valdkonnaga tegelenud, kas sul on reaalseid kogemusi, kas oled vastu võtnud otsuseid jne. Ja sellesse suunda antud eelnõu ilusti tüürib.
 

Lõpetuseks tabasin ennast mõttelt, et huvitav, miks see teema just nüüd Riigikogus ülesse tõusis. Aga sellele on pädevam vastama juba keegi teine.