Kas reaalsete tehinguhindade avalikuks tegemine muudaks kinnisvaraturu veelgi efektiivsemaks ja paremini jälgitavaks?
 

Kinnivaraomanik tahab määrata oma omandile üldjuhul siis hinda, kui ta on soovib seda laenutagatiseks anda, kui tal on varalisi vaidlusi omandi üle, kui tal on vaja finantsaruannet kokku panna või kui ta lihtsalt tahab seda müüa. Kui esmaselt mainitud protsesside puhul võtab omanik üldjuhul ametliku hindamisakti, siis tavalise ostu-müügi korral saab määravaks turuhind. 
 

Paar tuttavat on viimasel ajal küsinud, et mis on konkreetses piirkonnas või isegi konkreetsel tänaval asuva korteri või maja hind. Küsijateks on olnud nii potentsiaalsed ostjad kui ka müüjad. Mina ausalt öeldes täpselt ei tea. Tean, millega müüjad püüavad läbi erinevate trüki- ja elektrooniliste meediate oma kaupa realiseerida, kuid see on pakkumishind. Milline aga on reaalne ostu-müügihind, on mulle teadmata. Üks on selge – turuhind on see hind, millega ostja on nõus kaupa omandama. 
 

Kinnisvaraturg on staatilisem ja reageerib aeglasemalt kui mitmed muud turud. Osalt on küsimus loomulikult selles, et iga müüdav objekt on mingis osas unikaalne ja võrrelda seetõttu keerukam.
 

Eestis on kinnisturaamatu kannetega tutvumine kõigile avalik. Järelikult hetkel on avalikud ostja ja müüja, kuid mitte hind. Polemiseerida võiks aga just selle küsimuse üle - kas reaalsete tehinguhindade avalikuks tegemine muudaks kinnisvaraturu veelgi efektiivsemaks ja paremini jälgitavaks? Täna saab vaid läbi võimaliku hüpoteegi info mingi hinna ettekujutuse ja ka see ei anna reaalset indikatsiooni.
 

Üks mu tuttav kinnivarahindaja teadis rääkida, et Rootsis näiteks on selline tehingu hinnainfo avalik.
 

Kui vaadata plusse ja miinuseid, siis mulle küll tundub, et täna ei ole hinna puhul enam tegemist nn sensitiivse infoga, küll aga abistaks see info nii ostjaid kui ka müüjaid tehingu tegemisel.