Millal te läksite viimati tundmatu inimese korteriukse taha ja lasite uksekella? Kui te seda peaksite tegema, siis milline on tõenäosus, et teid kutsutakse hapukapsasuppi sööma? Kõigest siis kohe lähemalt.

Sügisel teostas IRL üle Eesti küsitlust. Küsisime ja kuulasime, mida inimestel on arvata erinevatest poliitikatest. Ja arvajaid oli. Neid oli koguni üle 58000. Sisendeid anti nii hariduspoliitikasse, kui perepoliitikasse, nii kaitse- kui ka majanduspoliitika teemadel.


Vastajatele lubasime nende endi valikul erinevaid kingitusi - mütsist käpikuteni ja randmepaelast sallini. Sellest nädalast saime kingitustega niikaugele, et võisime alustada nende kohaleviimist.

Alustasin siis minagi oma valimisringkonnas (Kesklinn, Pirita ja Lasnamägi) kodude külastamist. Telefonikõne ette ja kohale. Esimene kingisaaja pakkus välja, et võiks 18 paiku Kaubamajas kokku saada. Kokku lepitud! Kell 18:05 vahetas Skype headset omaniku. Tütarlaps oli ilmselgelt õhevil ning ütles ausalt, et ei uskunud kuni lõpuni, et ma isiklikult tulen kohale.
 

Loe veel

Eilne (06.01.11) Äripäeva esikaanelugu räägib Eesti ühistranspordi sektoris toimuvast konkurentsist või kui täpsem olla siis konkurentsi äranullimisest. Kummaline, et just kommertsvedudel, kus riik ei maksa mingit dotatsiooni ning turg võiks olla vaba, toimub nn. isa-poja süsteem: kui vedaja ei soovi liiniluba lõpetada, siis ei ole loa väljastajal nagu alust ka uut konkurssi korraldada. Nii „pärandataksegi“ load põlvest põlve edasi.
 

Ligi aasta tagasi saatsin Äripäevale mõningaid mõtteid sellel teemal.
Võtame Eestis justkui iseenesest mõistetavana, et tegutseme turumajanduslikus keskkonnas, kuid erinevate teenusharude lähemal vaatlemisel avastame endiselt küllaldaselt absurdilaadseid olukordi, kus turumehhanismide loomist peljatakse samavõrd nagu vanapagan kardab välku. Olen alati olnud seisukohal, et mida rohkem turumajandust, seda parem. Seda rohkem on ettevõtetel mängumaad luua töökohti ning seda suurem on surve teenuse või kauba hinnale. 

Loe veel

Minister Juhan Parts on hinnanud Riigikogus uue liiklusseaduse ümber toimunut uskumatuks ja lubamatuks segaduseks. Tuleb temaga nõustuda ja loota, et selles küsimuses saabub selgus.

 

Majanduskomisjoni liikmena võin kinnitada, et hääletasin IRLi esindajana koos Toomas Tõnistega liiklussseaduse poolt, mis kahe nädala pärast kehtima hakkab, kuid mitte muudatuse poolt, mis juba kehtiva seaduse kuue kuu pärast uuesti kehtestaks. Paraku jäime komisjonis vähemusse ning peale hääletust oli otsus oli fikseerunud. Eks presidendil on nüüd oma sõna öelda.

 

Aga ega enam ei omagi tähtsust, kes kuidas hääletas, sest halvaksläinud suppi tuleb süüa kõigil. Õigusloome praagist ja ebavajalikest seadustest ja muudatustest kehtivates õigusaktides on viimasel ajal häälekalt räägitud. See muudatuste pakett on erakordselt ebaõnnestunud sõnastuse tõttu mõlemat.

Loe veel

Kas reaalsete tehinguhindade avalikuks tegemine muudaks kinnisvaraturu veelgi efektiivsemaks ja paremini jälgitavaks?
 

Kinnivaraomanik tahab määrata oma omandile üldjuhul siis hinda, kui ta on soovib seda laenutagatiseks anda, kui tal on varalisi vaidlusi omandi üle, kui tal on vaja finantsaruannet kokku panna või kui ta lihtsalt tahab seda müüa. Kui esmaselt mainitud protsesside puhul võtab omanik üldjuhul ametliku hindamisakti, siis tavalise ostu-müügi korral saab määravaks turuhind. 
 

Paar tuttavat on viimasel ajal küsinud, et mis on konkreetses piirkonnas või isegi konkreetsel tänaval asuva korteri või maja hind. Küsijateks on olnud nii potentsiaalsed ostjad kui ka müüjad. Mina ausalt öeldes täpselt ei tea. Tean, millega müüjad püüavad läbi erinevate trüki- ja elektrooniliste meediate oma kaupa realiseerida, kuid see on pakkumishind. Milline aga on reaalne ostu-müügihind, on mulle teadmata. Üks on selge – turuhind on see hind, millega ostja on nõus kaupa omandama. 
 

Loe veel

Täna oleme veel olukorras, kus maksuefektiivseks investeerimiseks on otstarbekas asutada äriühing. Kas see on mõistlik? Ei, kindlasti mitte! 
 
Ka valitsusliit arvas nii ning Rahandusministeeriumi eestvedamisel võeti eelmise aasta lõpus Riigikogus menetlusse Tulumaksuseaduse muutmise seadus, mille kohaselt tuleb maksustamisel kohelda füüsiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasu sarnaselt juriidiliste isikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud kasuga. Sisuliselt tähendab see investeeringutulu maksustamise edasilükkamist kuni selle nö tarbimisse võtmiseni. Eelnõus on pakutud välja investeerimiskonto kasutamisel põhinev süsteem, mis võimaldab teatud enamlevinud liiki investeeringutest saadud tulusid ilma maksukohustuseta edasi investeerida. 
 

Loe veel

Töölepinguseadus on kütnud Eesti avalikkuses viimasel kuul kõvasti kirgi ja toimub reaalne debatt. See on hea uudis. Arvamuste paljusus on demokraatia alus ja pealegi selguvat vaidlusest tõde.
 

Siiski on toimuv tekitanud mitmeid erisuunalisi mõtteid, mida siinkohal heal meelel jagaks. 
 

Seaduse menetlemine. Selleks, et vaielda, peab olema midagi, mille üle vaielda. Seega on loomulik, et enne kui alustada seaduse üle debatti, peab keegi selle kokku kirjutama. Eestis on tavapraktika, et ministeerium valmistab ette seaduse põhja ja saadab selle sotsiaalsetele partneritele, st asjasse puutuvatele organisatsioonidele parandusettepanekute tegemiseks. Paralleelselt toimuvad ka samade sotsiaalpartnerite ja ministeeriumi pidevad kokkusaamised. Laekunud parandusettepanekud analüüsitakse läbi ja seaduseelnõud täiendatakse nendest lähtuvalt. Alles seejärel liigub seadus valitsuse ja parlamendi päevakordadesse. Üllatav, et osad asjaosalised konstruktiivsete paranduste tegemise asemel seekord tänavatel protestiaktsiooni on algatanud. 
 

Loe veel

Eile puudutasin blogis seda teemat ja püüdsin anda ülevaadet konflikti sisust. Lõpetasin eilse jutu sellega, et kõigepealt peaks selgeks tegema poliitilise tahte ja siis vastavalt sellele tegutsema. Lugedes tänast Riigikogu stenogrammi võiks öelda, et poliitiline tahe on selgunud.
 

Jah, ühelt poolt olid kõik erakonnad nõus sellega, et olukord peab muutuma. Pole ka ime! Kõik said aru, et täna on ebanormaalne olukord, kus Riigikogu liige määratakse nõukogusse ja saab volitusi ministri käest. Ta on ministri ees aruandekohustuslik, täidab ministri suuniseid ning saab ministri poolt määratud korras tasustatud. Samal ajal peab parlament ( ja seesama Riigikogu liige on osa parlamendist) ministri üle järelvalvet teostama. Ehk lihtsamalt öeldes on täna olukord, kus mina annan sulle suuniseid, sina annad mulle suuniseid, mina annan sulle aru, sina annad mulle aru. Suletud ring. 
 

Loe veel

Õiguskantsler on viidanud korduvalt, et riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingusse on vastuolus põhiseadusega rikkudes ametite ühitamatuse põhimõtet ja olles vastuolus võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. 
 
No see teema on vahelduva eduga üles kerkinud viimased 5-6 aastat. Ikka nii, et üks arvab ühte, teine teist ja karavan läheb ikka edasi. 
 

Tundub, et peaasjalikult on tegu juriidilise vaidlusega, mis lõpuks taandub küsimusele, et kuidas defineerida mõistet - riigiamet. Nimelt Õiguskantsleriga samal arvamusel olijad lähtuvad sellest, et põhiseaduses on üheselt keelatud riigikogu liikmetel osaleda üheski muus riigiametis ning Riigikohtu 1994 aasta ühe kohtukaasusega (siis analüüsiti Riigikogu liikme riigiettevõtte haldusnõukogusse kuulumise lubatavust) on välja toodud muu riigiameti tunnused:
1) ametisse nimetamine teise riigivõimu haru organi poolt;
2) vastutuse kandmine teise riigivõimu haru organi ees;
3) tegu peab olema teise riigivõimuharu funktsioonide sisulise täitmisega;
4) teise riigivõimu haru funktsioonide täitmise tasustamine. 
 

Loe veel

Eile lugesin, et Riigikogu rahanduskomisjon on algatanud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse. Eesmärgiks siis hariduse osas kitsendavate asjaolude likvideerimise panga presidendi ja nõukogu esimeheks kandideerimisel. 

Kui siiani võisid kandideerida antud ametipostidele vaid juriidilise või majandusliku kõrgharidusega inimesed, siis muudatuse jõustumisel saavad kandideerida juba kõik isikud, kes omavad akadeemilist kõrgharidust.
 

Eks küsimusi muidugi tekib. 
 

Loe veel

Mitmete firmajuhtidega vesteldes (kes on ka samas firma osanikud) on neil tekkinud küsimus, et kas nad on ka ettevõtjad. Millest siis selline küsimus! Tundub ju, et loomulikult on nad ettevõtjad. Tegelikuses lugedes Äriseadustiku, paistab pilt natuke segane olevat.

Mida ütleb selle kohta Äriseadustik:
§ 1. Ettevõtja
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
§ 5. Ettevõte ja selle üleminek
Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
 

Loe veel